検索

sprùktelėjimas

名詞· 第1変化

意味
  • 脱出

    不意に抜け出すこと
    staigus ištrūkimas, pabėgimas
注記
変化表
単数複数
主格spruktelėjimas spruktelėjimai
属格spruktelėjimo spruktelėjimų
与格spruktelėjimui spruktelėjimams
対格spruktelėjimą spruktelėjimus
具格spruktelėjimu spruktelėjimais
位格spruktelėjime spruktelėjimuose
呼格spruktelėjime spruktelėjimai